Just algkooli keskastmes on homofonide kirjutamisel suuremad konfliktid, eriti keeleaines. Aga mis sa oled? Mis on homofonilised sõnad? Me teame homofonisõnadena neid need on kirjutatud erinevalt, kuid kõlavad samamoodi ja nende vahel on erinev tähendus. See tähendab, et need on sõnad, millel on sama hääldus, kuid nende kirjapilt on erinev ja nende tähendus samuti erinev.
Kuidas neid siis ära tuntakse? Kuidas me saame teada, kas peaksime neid ühel või teisel viisil kirjutama? Kuidas me vestluses teame, millisele sõnale meie vestluskaaslane tegelikult viitab? Väga lihtne! See sõltub alati kontekstist, milles homofoni kasutatakse. Järgmistega näited saate paremini aru, mida me konteksti all mõtleme.
Homofoniliste sõnade näited
Need on mõned paljudest näidetest, mida leiate homofonisõnadena:
- Bleat: Öeldakse loomade heli kohta nagu lambad. Näide: minu majast kostab peksmist.
- Kehtib: millegi aktsepteerimine. Näide: eksam esitatakse kehtivana.
- Marja: See on puu maasikas või vili. Näide: ära korja marju maast.
- Aed: see on tara või tara. Näide: Need aiad on liiga kõrged, et oleks võimalik neist üle hüpata.
- Oh: minge kohta. Näide: pöörduge arsti poole enne, kui tunnete end halvemini.
- Ürt: see on taim. Näide: rohi kasvab kõikjal.
- Keeda: keetmine, keetmine või kuumutamine. Näide: Enne keetmise jätkamist keetke see keemiseni.
- Rest: Murenda midagi. Näide: kraabin sidrunit.
- Kriimustus: Tehke pinnale jooned. Näide: mu väike vend kraabib raamatut.
- Ma teadsin: Tarkusega inimene. Näide: mu vanaema on väga tark inimene.
Sap: Taimemahl taimedest ja puudest. Näide: selle puu mahl on valkjas.
Nende sõnade tähendust saame selgelt eristada selle kontekst kus nad asuvad, kas kirjalikus tekstis või vestluses vestluspartneriga.