Izibalo zihlala zingenabulungiswa ngoba lapho uzimba kuzo, uyabona ukuthi kuningi okuhlukile kulowo mthetho jikelele. Ucwaningo lwakamuva olwenziwe ngu Inhlangano Yezokubambisana Kwezomnotho Nentuthuko (OECD), kukhombisa ukubaluleka kokufunda, ngisho nangesikhathi sokuphila ngoba umuntu oqeda iziqu eSpain unethuba lokuphila iminyaka eyisishiyagalombili isikhathi eside kunomuntu oqeda i-ESO kuphela. Lokho wukuthi, umuntu oneminyaka engama-30 namuhla kungenzeka aphile eminye iminyaka engama-50.
Kubonwa ngale ndlela, kungahle kubonakale ukuthi funda eyunivesithi kungaba nempilo njengokuyeka ukubhema. Endaweni lapho umehluko phakathi kwalabo abafunde eyunivesithi nalabo abangazange bafunde kakhulu useCzech Republic lapho umehluko ungaba eminye iminyaka eyi-17.
Iqiniso ukuthi ukutadisha kuhlala kukuhle, kepha, namuhla, kunabantu ababuyile eyunivesithi ngenxa yesibopho esihlanzekile, bengawutholi umsebenzi ozinzile. Ngakho-ke ukuthambekela ngokomzwelo, kulolu hlobo lwamacala, kwehlukile.
Kodwa-ke, imininingwane yehlukile ngokuya ngokwehluka kobulili. Intombazane efundile inezinketho zokuphila isikhathi eside seminyaka emine kunomuntu ongakaqedi i-ESO. Umehluko kungenzeka ungabonakali kangako ngoba kukodwa, iminyaka yokuphila eSpain iphezulu kubo kunakuyo. Lesi sifundo sikunikeza izizathu eziningi zokuya ekolishi.